1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesolevaga on koostatud Padise vallas, Alliklepa külas asuva Kolvikunina kordon kinnistu detailplaneering. Detailplaneerimise projekti koostamise aluseks on Padise Vallavolikogu otsus nr 69 25.08.2010.a. detailplaneeringu algatamise kohta ning Vallavalitsuse korraldus nr 323 29.12.2010.a. detailplaneeringu lähteülessande kinnitamise kohta. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid: Padise valla üldplaneering; Planeerimisseadus; kehivad õigusaktid. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: Kirss Projekt OÜ poolt 01.11.2010.a. koostatud maa-ala geodeetiline alusplaan, töö nr 18/10.
2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistu sihtotstarve riigikaitsemaast elamumaaks ning jagada 2.26 ha suurune hoonestatud kinnistu neljaks elamumaa kruniks ning üheks tootmismaa krundiks. Planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Situatsiooni analüüs. Kitsendused. Planeeritav maa-ala asub Allikiepa külas, väljakujunenud hoonestusega alal. Tööle lisatud valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist hajaasustusalaga, üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Tööle on lisatud "Kontaktvööndi skeem" M 1: 5000", DP joonis, leht 1, kust on näha olemasolev juurdepääsutee planeeritavale alale, asustuse struktuur ning ehituslik situatsioon. Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala paikneb merelähedasel alal, piirnedes merepoolselt küljelt avalikult kasutatava Kibru teega. Läänest ja lõunast piirneb ala Kolviku maatulundusmaaga. Kinnistu lääneserva läbib avaliku kasutusega tee. Idast piirneb ala Kardongi elamumaa kinnistuga. Kolvikunina kordoni kinnistu on hoonestatud 1983.a. rajatud piirivalve kordoni telliskonstruktsioonis hoonetega. Hooned on mahajäetud ning avariiohtlikkus seisukorras. Alal paiknevad asfalteeritud siseteed ja platsid. Tööle on lisatud hoonete eksplikatsiooni tabel, kus on välja toodud hoonete korruselisus ja üldpind. Maa-ala lääneservas paikneb rekonstrueeritav puurkaev-pumbamaja. Kinnistu kagunurgas paikneb 10/0.4 kV mastalajaam "Kolviku". Kinnistu kaguservas paikneb 10 kV keskpinge õhuliin ning maa-ala diagonaalselt läbiv 0.4 kV õhuliin. Soodne asukoht ja infrastruktuur loob eeldused antud võsastuva maa-ala uueks kasutuselevõtuks - keskkonda sobival viisil. Planeeritav ala on tasane. Kõrgusmärgid hoonestusaladel kõiguvad vahemikus + 4.14 - + 5.00. Ainult maa-ala loodenurk madaldub kõrgusmärgini kuni + 2.00. Planeeritav maa-ala kujutab endast üksikute lehtpuugruppidega lagedat ala, kus maa-ala lääneosas esineb ka mändi ja kadakat. Kitsendused: Kinnistu paikneb ranna 200 m piiranguvööndis ning osaliselt ranna 100 m ehituskeeluvööndis. Joonisele on kantud kinnistut läbival 0.4 kV õhuliini on 2 + 2 m kaitsevöönd ning 10 kV õhuliini 10 + 10 m kaitsevöönd. 3.1.1 Maaomand planeeritaval alal Planeeritav ala paikneb ühel katastriüksusel: - Kolvikunina kordon, katastritunnus 56201:001:0613, sihtotstarve riigikaitsemaa (R), suurus: 22 608 m². Detailplaneeringujärgsete kruntide suurused ning maakasutuse sihtotstarve- vastavalt moodustatavate kinnistute tabelile DP põhijoonisel, leht 3.
4. PLANEERINGUGA KAVANDATAV 4.1 Üldosa Vastavalt valla üldplaneeringule on vaadeldav piirkond laiemalt reserveeritud pere- ja ridaelamumaaks. Käesoleva tööga planeeritakse 2.26 ha suurusele Kolvikunina kordoni kinnistule nelja üksikelamu ja nende juurde kuuluvate abihoonete rajamiseks. Planeeritav hoonestus jätkab traditsiooniliselt väljakujunenud asustusstruktuuri niipalju kui see on võimalik juba korra täisehitatud alal. 4.1.1 Detailplaneeringu lahenduse põhjendused. Planeering vastab Padise valla üldplaneeringule ning ehitusmäärusele. Planeeringu lahenduse eesmärk on lammutada või vajadusel ümberkujundada olemasolev hoonestus keskkonda sobivaks, et luua roheline ja turvaline elukeskkond. Moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse sh. hoonestusalade määramisel on arvestatud olemasoleva ehitusliku situatsiooniga ning ranna 100 m ehituskeeluvööndiga. Planeeritavatel elamumaa kruntidel pos. nr 3 ja nr 4 laieneb hoonestusala ranna 100 m ehituskeeluvööndisse ainult olemasolevate hoonete kohale, mis võimaldab suurendada planeeritavate üksikelamute omavahelisi kaugusi. Peale olemasolevate ebamastaapsete hoonemahtude lammutamist ja asendamist ühepereelamutega moodustub antud piirkonnas terviklikum elumiljöö, mis kokkuvõttes on elanikusõbralikum. 4.1.2 Maakasutus ja territooriumi bilanss. Servituudid ja kaitsevööndid. Käesoleva tööga planeeritakse 22 606 m² suurusega Kolvikunina kinnistu baasil nelja üksikelamumaa krundi ja ühe tootmismaa kruni moodustamine. Elamumaa kruntide minimaalseks suuruseks on ette nähtud 5000 m². Territooriumi bilanss: - 4 elamumaa krunti (E) - 22 010 m² (97.4 %) - 1 tootmismaa krunt (T) - 598 m² (2.6 %) Servituudid ja kaitsevööndid Elamukrunte läbivatele tehnovõrkudega aladele ja teedele on määratud kitsendused (servituudi vajadusega alad), mis kohustab krundi omanikku võimaldama trasside ja teede ehitust ja hooldamist. Kitsendused vastavalt DP joonisele, leht nr 3 tabelile: Planeeritavat tootmismaa krundi loodenurka läbivale teeosale nähakse ette 60 m² suurune teeservituudi vajadusega ala ning juurdepääsuks Kolviku alajaamale läbi plan. elamumaa krunti pos. nr 4 nähakse ette 3 m laiune teeservituudi vajadusega ala, pindalaga 300 m² OÜ Jaotusvõrk kasuks. Planeeritava elamumaa krunti pos. nr 1 läbivale teele ja tehnovõrkudega alale (veetrass, 0.4 kV maakaabel) nähakse ette 7 m laiune tee- ja tehnovõrkude servituudi vajadusega ala suurusega 600 m². Planeeritava elamumaa krunte pos. nr 1 ja pos nr 3 läbivale maakaablile nähakse ette 2 m laiune liiniservituudi vajadusega ala vastavalt 130 m² ning 70 m². Planeeritava elamumaa krunte pos. nr 1 ja pos nr 3 läbivale veetrassile nähakse ette 2 m laiune veejuhtimisservituudi vajadusega ala vastavalt 150 m² ning 140 m². Detailplaneeringus on arvestatud rekonstrueeritava puurkaevu R= 10 m sanitaarkaitsetsooniga. 4.1.3 Krundijaotus ja ehitusõigus. Arhitektuursed tingimused. Planeeringuga planeeritakse maa-alale kokku nelja üksikelamu rajamine. Hooned võivad paikneda ainult hoonestusalal. Olemasolevad hooned, mis paiknevad ehituskeelualal tuleb lammutada. Väikeehitisi (ka alla 20 m² ehitisealuse pinnaga) võib rajada ainult detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusalasse. Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad ja planeeritavate kruntide ehitusõigused, vastavalt tabelile DP joonisel, leht 3 "Põhijoonis ja tehnovõrgud". Hoonestusalad on paika pandud lähtuvalt olemasolevast ehituslikust situatsioonist (hooned, teed, elektriliinid) keskkonnahoiust, tuleohutusnõuetest ja eelpoolnimetatud kaitsevöönditest ja kitsendustest. Ehitusõigus: " krundil võib paikneda 1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet " maksimaalne hoonetealune pind - 400m² " maksimaalne suletud brutopind - 600 m² " maks. lubatud korruste arv - 2. " maks. katuseharja kõrgus maapinnast eluhoonel 10 m ja abihoonel 6 m " põhijoonisel on näidatud lubatud hoonestusala. Arhitektuursed tingimused: Katuseharja suund risti või paralleelne krundi piiriga. Planeeritavale maa-alale rajatava hoone arhitektuur peaks olema kaasaegne ja lihtne ning arvestama planeeringu taotlusega sulanduda hoonestus ümbritsevasse keskkonda. Elamutest ja abihoonetest on soovitav kruntide kaupa luua stiililisi tervikuid. Hooned kruntidel peaksid moodustama arhitektuurse terviku. Projekteeritavate hoonete sokli kõrgus maapinnast võib olla 30-50 cm. Hoone välisviimistlus määratakse konkreetse ehitusprojektiga. Tulenevalt piirkonna hoonestuslaadist on välisviimistlus vaba, mitte kasutada, trapetsprofiilplekki ning plastist laua või kiviimitatsioone. Välisviimistlusmaterjalina kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. Soovituslik kasutada puitu, krohvi või tellist. Lubatud on erinevate välisvoodri materjalide kombineerimine. Hoonete katusekattematerjaline on soovituslik kasutada katusekivi, puitu või plekki. Krundi piirete osas tuleks nenede rajamisel lähtuda arhitektuurse ilme ühtlustamisest. Piirded lahendatakse ehitusprojektiga. Piirded rajada läbipaistvatest materjalidest. Piirdeaedade kõrgus maapinnast võib olla kuni 1.4 m. Käesolevas detailplaneeringus on hoone asukoht krundil orienteeruv, et kontrollida paigutuse võimalikkust. Vastavalt ehitusseadusele võib olemasolevate hoonete lammutamine ning kruntide hoonestamine toimuda vaid kinnitatud projektide alusel ja ehitusloa olemasolul. 4.2 Haljastus ja heakord. Maastikulisest seisukohast kujutab planeeritav ala endast tasast ja suhteliselt lagedat ala, kus esineb üksikuid lehtpuugruppe, maa-ala lääneosas kasvab mändi ja kadakat. Ehitamine toimub valdavalt varemhoonestatud aladel - olemasolevate hoonete asukohal. Ehitusalade määramisel on lähtutud kõrghaljastuse säilimise vajadusest. Et säästa looduskeskkonda on teed ja planeeritavad kommunikatsioonid võimalusel ühildatud. Kinnistuosal, mis jääb planeeritavale ehitusalale, raie lubatud vastavalt vajadusele, kooskõlastatatult vallavalitsusega. Et vähendada lagedal alal tuulest põhjustatud kahjulikke mõjusid ning tekitada elamute vahel suuremat privaatsust istutada kruntidele madalaid puid, ilupõõsaid või hekke. Looduslik rohumaa kuulub niitmisele. Uue haljastuse rajamisel kasutada sellele alale looduslikult omaseid taimi. Vajadusel lasta koostada eraldi haljastusprojekt. 4.2.1 Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus Mahajäetud kordonihooned kujutavad endast potentsiaalselt keskkonnakaitseliselt negatiivse mõjuga ehitisi, mis kuuluvad seetõttu lammutamisele. Otseseid kahjulikke keskkonnamõjutusi planeeritavast tegevusest ei tulene. Põhilised keskkonda mõjutavad tegurid tulenevad lammutustegevusest. Lammutamise aluseks on lammutusprojekt. Lammutusjäätmed tuleb sortida liikidesse nened tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutamisvõimalustest. Jäätmete ladustamine, töötlemine, kõrvaldamine ja vedamine toimub vastavalt Riikogu 28.01.2004.a. vastu võetud Jäätmeseadusele. Kaitstavad puud piirata taraga. Puurkaevu sanitaarkaitsetsoonis on igasugune majandustegevus keelatud. Kõik reoveed kuuluvad kanaliseerimisele PVC kogumismahutite baasil, mis kuuluvad perioodiliselt tühjendamisele. Tahked jäätmed kogutakse prügikonteineritesse. Elamukruntidel on biolagunevad jäätmed ette nähtud komposteerida. Jäätmete käitlemine korraldada vastavalt jäätmehooldus eeskirja tingimustele. Jäätmete vedu korraldav firma peab omama jäätmeveoluba. Juurdesõiduteed peavad olema piisava kandevõimega. Konteineri asukoht kü-sel määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Detailplaneeringu ellurakendamine eeldatavalt olulisi negatiivseid mõjusid kaasa ei too, kui edaspidi tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine. 4.3 Liikluskorraldus. Vertikaalplaneerimine. Juurdepääs planeeritavale alale toimub olemasolevalt juurdepääsuteelt, algusega Padise-Vihterpalu-Ristna maanteelt. Planeeritavate õuealadele sissesõiduteede laiuseks näha ette 3.0 m. Kruntidele on tagatud juurdepääs otse Kibru teelt, v.a. krunt pos. nr 2, kus juurdepääs toimub läbi krundi pos. nr 1. Juurdepääs jälgib olemasolevat teetrassi. Samuti tagatakse jätkuvalt läbipääs läbi planeeritava tootmismaa - avalikult kasutatav tee, vastavalt Padise valla üldplaneeringule ning läbi plan. elamumaa kr.pos.nr 4 kuni olemasoleva alajaamni. Krunte läbivatele teedele on määratud kitsendused (teeservituudi vajadusega alad), vastavalt kruntide ehitusõiguse tabelile, DP joonis, leht 3. Et säästa looduskeskkonda on teed ja planeeritavad kommunikatsioonid ühildatud. Siseteedeks ja parkimiseks kasutada maksimaalselt olemasolevaid teid ja platse neid vajadusel ümberehitades. Mittevajalikud teeosad kuuluvad likvideerimisele ning uuesti haljastamisele. Igale planeeritud krundile on ette nähtud kolm parkimiskohta, mille asukoht määratakse konkreetse ehitusprojektiga. Vertikaalplaneerimine arvestada maapinna loodusliku kaldega ning olemasolevate teede ja platside kõrgusmärkidega. Sõltuvalt maapinna reljeefist tuleb ehitusalust maapinda tõsta. Üldine maapinna reljeef säilitada looduslikul kujul, va. hoonete ümber, kus maapinda võiks normaalolukorras tõsta 20 cm võrra. Teede katte pind rajada natuke kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Teede põikkalle 0.025. Sadeveed immutatakse loomuliku languse suunas haljasalale. Teedealune mullakiht kasutada ära kohalikuks täiteks. 4.4. Tuleohutus Ehitusalad on määratud lähtuvalt tuleohutusnõuetest ja eelpoolnimetatud kaitsevöönditest ja kujadest. Tuleohutusnõuete lahendamisel juhinduti Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a. määrusest nr.315 "Ehitistele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded". Hoonete tulepüsivusklass min. TP3. 8.0 m tuleohutuskujad naaberkinnistu hoonete vahel on tagatud. Nelja planeeritava üksikelamu tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühise tuletõrje-veemahuti baasil, mahutuvusega V= 25 m³. Rajada kõvakattega tee (3.5 m) kuni veevõtukohani või veevõtuluugini. Samas näha ette ümberkaaramisplats min. R=6.0 m. Tuletõrje veevarustus vastavalt EVS 812, osa 6. 4.5 Kuritegevuse ennetamine Kuritegevust ennetavate ja kuriteohirmu vähendavate meetmete hindamisel on toetutud EVS 809-1 2002. Kuriteoohtu vähendavad rajatavad piirded. Nähtavust ei tohiks vähendada umbsete, läbinähtamatute piiretega. Pimedal ajal tuleb kinnistu valgustada. Planeeringu alal on soovituslik rakendada naabrivalve põhimõtteid.
5. TEHNOVÕRGUD 5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sadeveed. Veevarustus Planeeritavale alale nähakse ette 4 üksikelamu ehitus. Veevarustus lahendatakse maa-alal paikneva rekonstrueeritava puurkaevu baasil, millele nähakse ette omaette tootmismaa krunt. Tööle on lisatus puurkaevu pass nr 896 SL. Kuna vett võetakse alla 10 m³ ööpäevas nähakse puurkaevu sanitaarkaitsetsooni vähendada 10 m.-ni. Sanitaarkaitsetsoonis on igasugune majandustegevus keelatud. Elamukrunte läbivatele veetorustike aladele on määratud kitsendused (2 m laiune veejuhtimisservituudi vajadusega ala), mis kohustab krundi omanikku võimaldama trasside ehitust ja hooldamist. Planeeritav tuletõrjeveemahuti täidetakse voolikuga. Kanalisatsioon Kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt. Reoveed kanaliseeritakse 8-10 m³ klaasplastist kogumismahutite baasil, mis kuuluvad perioodiliselt väljavedamisele vastavalt sõlmitud lepingutele. Kogumismahutite asukoht täpsustatakse hoonete projekteerimise staadiumis. Sadeveed Sadevetel eelvool puudub. Sadeveed teedelt ja platsidelt hajutada kinnistu piires haljasalal. Sadeveed immutatakse omal krundil, naabrite niiskusreziimi rikkumata. 5.2 Elektrivarustus Vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tallinn-Harju regioon tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 193447, 21.07.2011.a. on Kolvikunina kordoni kinnistule planeeritud 4 pereelamu krundi elektrivarustuseks ette nähtud liitumiskilbid krunte läbivale "Kolviku" AJ 0.4 kV õhuliini mastile nr 3 ja 4. Eraldi nähakse ette üks kahekohaline liitumiskilp planeeritavate kinnistute pos nr. 1 ja 2 tarbeks nende ühise krundipiiri lähedal. Lisaks paigaldatakse ühekohaline liitumiskilp puurkaevu tootmismaa krundi tarbeks. Sõltuvalt olemasoleva transpordimaa teeperve reljeefist paigaldatakse kaablid plan. elamumaa kruntide servadesse. Krundid on suured ja on planeeritud hajaasustuse põhimõttel. Elamukrunte läbivale maakaablile on määratud kitsendused (2.0 m laiune liiniservituudi vajadusega ala). Planeeritava maakaabli min. kaugus olemasoleva sisetee krundil pos. nr 1 servast on 0.5 m. Juurdepääsuks "Kolviku" AJ nähakse läbi plan. krundi pos. nr 4 ette 3 m laiune teeservituudi vajadusega maa-ala. Liitumiskilbid kompleteerutakse kahetariifsete mõõtesüsteemide ja peakaitsmete suurusega 3x20A. Liitumiskilbid peavad olema vabalt teenindatavad (Viide-Nõuded madalpinge kaablivõrgu projekteerimiseks. Liitumiskilpidest edasi peavad Tarbijad ise ehitama nõuetele vastavad toitekaablid. Planeeringu alusel koostatud tööprojektid kooskõlastada täiendavalt. DP joonisele leht 3 "Põhijoonis ja tehnovõrgud" on kantud 10 kV keskpinge õhuliini ning 0.4 kV õhuliini kaitsevööndid liini teljest kummalegi poole, vastavalt: 10 ja 2 m. Detailplaneeringuga moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le notariaalne maakasutusõigus enne kinnistute müüki.